Eesti English Русский
Menüü
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv
Otsi
 

Koguva küla

Koguva ajalugu

Kirjalike allikate järgi saab Koguva küla ajalugu jälgida 1532. aastast, mil Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas siinse talurahva vanemale Hanskele kahe ja poole adramaa suuruse vabatalu. Ainsas siiani säilinud keskaegses eestlastele antud vabaduskirjas on märgitud Hanske kohustused: ta peab pidama ratsakäskjalga Soneburgi (Maasilinna) ordufoogti jaoks, maksma 6 marka hõbedas ja andma aastas ühe kostituse foogti kaaskonnale.

Hanskele kuulunud vabatalu Koggi jagunes hiljem tema järglaste vahel, kes võimude vaheldudes (Taani, Rootsi, Vene) säilitasid oma privileegid. Aegade jooksul muutus kohustuste osa: rootsi ajal, 1669. aastal pandi Koguva vabatalupoegadele postivedamise kohustus. Posti tuli neil vedada üle Suure ja Väikese väina ning 1830. aastateni toimetada see ka Pärnu linna. Postiveo kohustusest vabaneti alles 1894. aastal. Selleks ajaks oli Koguvas rajatud kaheksa Hanske järglaste talu, mille elanikud olid perekonnanimede panekul saanud nime Schmuul. Nende, nn. "postimeeste" kõrval elasid Koguva kolmes talus veel Suuremõisa talupojad.

Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud paiknevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel. Taoliste tihedalt rühmitunud hoonestusega sumbkülade tekkimise on tinginud juba muistsed maakasutusviisid. 1930. aastateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed: ühised karja- ja heinamaad, lapimaadest tingitud kooskõlastamist nõudev põllutöö jms. Selle kõrval on Koguva nagu teistegi sumbkülade kujunemist mõjutanud looduslikud tingimused. Nii oli Muhu paesel pinnasel looduslikke veevõtukohti vähe, kaevu kaevamine aga algeliste töövahenditega eriti raske, mistõttu tuli piirduda ühe-kahe külakaevuga.

Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt, mis siin on ühed kivisemad Eestis. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Vanad paadid kiviaedadel kõnelevad rannarahva austusest meretöö vastu: peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel.

1922. aastal sündis Koguvas tuntud eesti kirjanik Juhan Smuul, kelle kauge esiisa oli vabatalupoeg Hanske. Kirjaniku looming on tihedalt seotud kodukülaga. Nagu mujalgi Muhus, säilis siin vana ainelise kultuuri kõrval kaua elavana ka suuline rahvatraditsioon: laulud, jutud, kombed, uskumused. Muhu külavahelaul, küla värsiseppade suuline looming ja koduküla meremeeste uskumatult sentimentaalsed ja värvikad laulud said J. Smuuli loomingu alglätteks.

Tänapäeval saab suurem osa Koguva küla elanikest oma sissetuleku ühel või teisel moel turismindusega seotud tegevusaladel.


Koguva panoraam

Koduleht Elitec'st