MUUSEUMI AJALOOST

Muhu Muuseum asub Koguva külas kolmes erinevas kohas. Külastada saab Tooma talu, mis oli kirjanik Juhan Smuuli sünnitalu, saab külastada küla endist koolimaja ja tekstiilimaja. Enamus hooneid külas on eravalduses ja palume nendesse hoovidesse mitte minna. Muuseumi kohad on tähistatud oranžide siltidega ja siltidele on kirjutatud “Muhu Muuseum”.

Lisaks saab külastada ka Kunstitalli, kus on väike suveniiripood ja suvel erinevad näitused.

Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses.
See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana.
Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus.
Muuseumi lükkas käima Martin Kivisoo, kes tollase Saaremaa Koduloomuuseumi töötajana määrati 1972. aastal Koguva küla kaitsealusete hoonete kaitse volinikuks. 1973. aastal asus muuseumis tööle Alviine Schmuul, kes juhtis muuseumi 1986. aastast alates. 2005. aasta algusest oli Muhu Muuseumi juhataja Kadri Tüür, 2010. aastast Lea Kuldsepp ning 2011. aasta sügisest täidab juhataja kohuseid Meelis Mereäär. Aastast 2015 on muuseumi juhataja Meelis Mereäär.

 

Juhan Smuul

Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas.

Juhan Smuul õppis 1930–36 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.

1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944. aasta alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe “Rahva Hääl” toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega.

Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 1951–1953; esimees 1953–1971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965.

Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957–1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.

Muuseumi töötajad

Meelis Mereäär – juhataja +372 5011566; muuseum@muhumuuseum.ee

Eda Maripuu – teadur +372 53454591 Eda@muhumuuseum.ee

Siret Jõeleht – tegevusjuht +372 54511291 tegevus@muhumuuseum.ee

Mai Meriste – varahoidja; Mai@muhumuuseum.ee

 

eestisaared.ee Muhu Muuseumist

Muhu Muuseumi arengukava 2020-2025
https://www.riigiteataja.ee/akt/427112019004