Uurijale

Muhu Muuseumi kogumispõhimõtted.

Kogumise eesmärk

Muhu Muuseumi kogude täiendamise eesmärk on säilitada ja koondada võimalikult suur hulk infot Muhu inimeste loodud materiaalsete ja kultuuriväärtuste, tehnoloogiate ja traditsioonide kohta. Kogude baasil saab muuseum abistada huvilisi ja uurijaid Eesti ja Muhu ajaloo ja materiaalse kultuuriga tutvumisel. Selleks tuleb muuseumis talletada võimalikult suur osa Muhu temaatikaga seotud materjale: Muhu saarel või Muhu päritoluga isikute poolt loodud ja toodetud või kasutatud esemed, fotod, filmi ja helisalvestised, kunstiväärtused, suuline ja kirjalik pärand, Muhu Muuseumi kogude või mõne teise muuseumi Muhuga seotud kogude põhjal koostatud käsitlused, Muhuga seotud artiklid ja uurimused, Muhu sümboolikat kandvad esemed.

Muuseumi kogudes säilitatavad museaalid on muuseumi külastajate ja uurijate kasutuses. Nende põhjal koostatakse muuseumi põhiekspositsioon ja osa ajutisi näitusi, artikleid ja uurimusi.

Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühianalüüs

Muhu muuseumile geograafiliselt kõige lähemad muuseumid asuvad Saaremaal, Hanilas ja Lihulas. Saaremaa Muuseumi kui maakonnamuuseumikogudes leidub ka Muhuga seotud museaale ja infot, mis esindavad Muhu saart kui Saare Maakonna ajaloolist osa. Rohkem on materjale Saaremaale asunud muhulaste kohta ja teemade kohta, mis on Saaremaal ja Muhul ühised: transport, Väina tamm jne Saaremaa jt väiksematel eramuuseumidel on Muhuga seotud materjale ainult üksikuid ja juhuslikke. Saaremaa Muuseumiga on Muhu Muuseumil ka pidev koostöö (sealhulgas ka kogude alal)ja infovahetus.

Muhu esemete esinduslik kogu asub Eesti Rahva Muuseumis kust Muhu Muuseum on saanud ERM-i kogumismatkadel kogutud teavet. änu MuIS-ile on võimalik kergesti leida ka Muhuga seotud esemeid ja materjale teistes muuseumites. Ka Eesti Vabaõhumuuseumis leidub Muhu esemete ja ehitiste kollektsioon. Muhu kirjanikega seotud materjalid on Eesti Kirjandusmuuseumis, Muhu motiividel loodud kunstiteoseid Eesti Kunstimuuseumis. Kõikides eelpool nimetatud muuseumides on Muhu aines esindatud ühena Eesti teistest piirkondadest pärit ainese kõrval ja ei keskendu Muhu materjali põhjalikumale kogumisele ja igakülgsele mõtestamisele.

Muhu esemete, peamiselt tekstiili, kollektsioon on Helsinki Kultuuride muuseumis ja Budapesti Etnograafiamuuseumis. Nii Helsinki kui ka Budapesti kollektsioonist on Muhu muuseumis olemas hea digifotode seeria ja tulmeandmed esemete kohta.

Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus

Muhu Muuseumi kogud jagunevad Esemekogu, Kunstikogu, Fotokogu ja Arhiivikogu. Arhiivikogu jaguneb Perioodika-, Raamatu-, Dokumentide- ja Pisitrükiste kogudeks.

Muhu Muuseumi abikogud on Teadusliku Abimaterjali Kogu, Digikogu ja Deposiitide Kogu.

Muhu Muuseumi kogudes on seisuga 01.01.2020 arvel

Esemekogu 2742

Arhiivikogu 4450

Fotokogu 5528

Kunstikogu 316

Digikogu 318

TA Kogu 632

Kokku 13986

Kuna muuseum asutati kirjanik Juhan Smuuli memoriaalmuuseumina, siis on siia esimeste aastakümnete jooksul kogutud eelkõige Juhan Smuuli teoste väljaandeid erinevates keeltes ja Juhan Smuuliga seotud materjale.

Hiljem on esiplaanile nihkunud ka koduloolise materjali kogumine ja alates 1990.aastast on see muuseumi peateema.

Muuseumis on 2020.aasta alguse seisuga 7914 digiteeritud museaali, neist 5246 fotot, 317 Arhiivikogu, 1736 Esemekogu museaali ja 284 Kunstikogu museaali. Teadusliku abimaterjali kogus on 227 CD-d ja DVD-d digifotode, audio- ja videomaterjaliga , mis on kogutud põhiliselt viimase viieteistkümne aasta jooksul. 21.sajandi teisest aastakümnest on alates on kohaliku vabatahtliku Ilmar Põldemaa abil jäädvustatud videona enamus Muhu saarel toimunud sündmustest. Muuseumi fotokogusse on varasematel aastakümnetel kogutud eelkõige Juhan Smuuli elu ja loominguga seotud ja sõjaeelseid fotosid Muhu saarest. Koostöös kohaliku kollektsionääri Rein Saksakulmuga on muuseumi kasutuses ka Rein Saksakulmu kogust tehtud digikoopiad. Viimastel aastatel oleme hakanud lisaks kaasaja sündmusi kujutavatele fotodele süstemaatilisemalt koguma ka nõukogude aega kajastavaid fotosid.

Muuseumil on Museaalide esimese etapi kirjeldamise ja digiteerimise kava aastateks 2019 – 2025, mida on asutud aktiivselt ka ellu viima. Selle eesmärk on, et museaalid saaks sisestatud muuseumide infosüsteemi ning oleksid avalikkusele tutvumiseks kättesaadavad. 2020.aasta jaanuari lõpus on I etapis kirjeldatud 8486 põhikogu museaali ja II etapi kirjeldusi on 3679.

Muhu Muuseumi asutamisaastast tingituna on muuseumi kogudes esemed põhiliselt 20. sajandist. 19. sajandist pärinevad üksikud esemed ja ehitised. Vanim ehitise osa nn vanem ait on ehitatud 18.sajandil langetatud palkidest. Suur osa museaalidest on kogutud Koguva külast, põhiliselt Tõnise ja Tooma taludest. Paremini on esindatud ka Kallaste ja Võlla küla. Kogude temaatika on seotud Muhu ajalooliste tegevusaladega, ajalooga, kultuuriga, pärimusega ja inimestega. Kõige suuremat huvi on läbi aegade pakkunud muuseumi tekstiilikogu, kuhu on kogutud varasematel aastatel enamasti muhu rahvuslikke tekstiile ( rahvariideid ja sisustustekstiili). Selle kõrval eksisteeris 2004.aastani eraldi Ajalooliste esemete kogu, kus leidub Muhuga lõdvemalt seotud esemeid. Mõlemad kogud on alates 2004.aastast koondatud Esemekoguks.

Muuseumi Arhiivikogust moodustavad märgatava osa raamatud, millest suur osa on Juhan Smuuli teoste väljaanded . Lisaks sellele on arhiivikogus ka teiste muhu kirjanike raamatuid ja Muhu saare temaatikaga seotud raamatuid. Trükistest võib välja tuua ka ajakirjad, kus leidub Muhuga seotud materjale ja Muhu temaatikaga postkaardid.

Dokumentide kogus on Juhan Smuuli ja jt muhulaste kirjavahetust, kolhooside- ja talude majandusega seotud dokumente. Osaliselt on arhiivikogus ka graafilisi lehti ja joonistusi.

Muuseumi Kunstikogu rõhuva osa moodustab Ivar Mägisto eksliiibrisekogu, lisaks on ka mõned õlimaalid ja paar skulptuuri.

Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud ka muuseumi abikogu, mille üks osa on digikogu.

Osa digikogu materjalidest on ainult CD-l ja DVD-l ja vajavad kopeerimist kõvakettale. Muuseumi digitaalsetel materjalidel on tagavarakoopiad välistel kõvaketastel.

Muuseumi kogusid on oma diplomi, bakalaureusetööde– ja üldhariduskooli kodu-uurimuslike tööde jaoks kasutanud kümned üliõpilased ja õpilased Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist , Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast ja ametikoolidest. Muuseumi kogud on aluseks Anu Pingi, Anu Kaburi ja Mai Meriste muhu käsitööle pühendatud kapitaalsele ”Meite Muhu mustrid”, mille täiendatud trükk ilmus 2019.aastal. Lisaks veel teisi käsitööraamatud Riina Tombergilt, Anu Kaburilt ja Anu Pingilt. 2017.aastal ilmus ka Veinika Västriku ja Margot Marksi Muhu seelikuid käsitlev raamat „Moekad Muhu siilikud“ ja 2019.aastal Anu Hindi koostatud kataloog näitusele „Rahvuslik mood“.

Muhu Muuseumi kogusid on 2019.aastal oma õppetöö vajadustest lähtuvalt kasutanud 40 uurijat individuaalkorras. Infot on küsitud e-maili teel 18-l ja telefoni teel 20-l korral,. Lisaks külastavad muuseumi käsitööhuvilised nii individuaalselt kui gruppidena, kes piirduvad tekstiilikogu eksponeeritud osaga tutvumisega. 2018 ja 2019.aastal külastasid muuseumi käsitööhuviliste grupid nii kodu-kui ka välismaalt (Taanist). Muhu käsitööpärandi vastu on tundnud huvi Jaapani käsitööinimesed, kes on muuseumist saadud infot avaldanud Jaapani käsitööajakirjades ja kataloogides. Tänu MuIS-le on kasvanud huvi Muuseumi fotokogu vastu, mille fotosid on küsitud 2019.aastal 5 raamatu , näituse jaoks.

Muhu muuseum kogub teavet, dokumente ja esemeid, mis on loodud või mille sisu on otseselt või kaudselt seotud Muhuga või siinsete inimestega.

Objektide puhul, mille säilitamine muuseumis ei ole võimalik: ehitised, eravalduses olevad esemed, mida omanikud ei soovi muuseumile anda ja väga halvas seisukorras olevad esemed – tuleb säilitada võimalikult suur hulk infot.

Esemed, mis ei ole Muhus või muhulaste poolt valmistatud, säilitada põhikogus ainult sel juhul kui tegemist on omal ajal väga tüüpilise, kuid nüüd väga haruldase esemega, mille kohta on väga põhjalik teave: kust ese on pärit, kes ja mille puhul on kasutanud.

Valikuliselt ja ajutiselt kogub ja säilitab muuseum muuseumi tegevusega seotud materjale; ekspositsioonidega ja näitustega seotud materjale.

Muhu muuseum ei kogu süstemaatiliselt, ega moodusta eraldi kogusid Muhu saare arheoloogilisest leiuainest, numismaatikast, floorast ja faunast.

Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted

Muuseum ei võta kultuuriväärtusega asja museaalina

arvele, kui:

1) asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;

2) asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus

muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;

3) asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks

või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või

eelarvelised võimalused.

Muuseum:

1)selgitab oma võimaluste piires välja kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku

tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist;

2) arvestab

teiste sama piirkonna või sarnase

ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid.

Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid

Muhu muuseumikogu täiendamisel on aluseks kultuuriministri

määrus „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise

kord“:

Vastavalt sellele peab muuseumikogu täiendamise otsus :

1) olema kaalutletud ja põhjendatud;

2) vastama kogumispõhimõtetele;

3) vastama vähemalt ühele põhikriteeriumile asja või

asjade kogumi väärtuse hindamisel ja vähemalt

kahele lisakriteeriumile väärtuse astme määramisel.

Põhikriteeriumid ja nende selgitused

1)Kui asi või info on : seotud Muhu saarelt pärit inimese, asutuse, siin toimunud sündmuse või tegevusega ja iseloomustab Muhu saare minevikus või tänapäevas mingit protsessi , temaatikat või eluviisi

2)Kui asjaga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on olulised Muhu elanike, siit pärit inimeste jaoks, et mõista paremini oma identiteeti ja juuri.

3)Kui asjal, infol või materjalil on väärtus uurijate jaoks, kes püüavad säilitada, elustada või mõtestada Muhu saare inimtegevuse tagajärjel tekkinud protsesse ja oskusi.

4)Kui on tegemist erit väljapaistva käsitöö- või kunstiesemega, mis iseloomustab ja esindab Muhu vastavaid oskusi või meistrit.

Lisakriteeriumid

Kui asi või info on

1)vajalik teadustöös, näituste koostamisel või haridusprogrammide läbiviimisel.

2)Muhu olustiku, majanduse, käsitöö, põlluharimise, kalapüügi või eluviisi tüüpiline näide;

3)haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide Muhus valmistatud või kasutusel olnud asjast;

4)on erakordselt hästi dokumenteeritud ja sellega kaasneb lugu valmistajast või asja

omandamise- või kasutamise viisist võrreldes teiste samalaadsete asjadega, mis juba on muuseumikogus arvel.

Muuseumikogu täiendamise protseduurid

Muuseumikogu täiendatakse vastavalt muuseumi tööplaanis paika pandud kogumiskavale. Vt Lisa 1 Kogumiskava koostatakse vastavalt Muhu muuseumi prioriteetidele vastaval perioodil ja vastavalt muuseumi materiaalsetele ja inimressurssidele.

Muuseumikogu täiendamise eest vastutab muuseumikogu täiendamiseks loodud komisjon, mille koosseisus on muuseumi juhataja, teadur või varahoidja. Komisjoni kaasatakse eksperte ja Muhu elanikke, kellel on teadmisi vastava valdkonna kohta. Ostu korral määrab ostuhinna ostukomisjon, kuhu kuuluvad Muuseumi juhataja, teadur ja varahoidja.

Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumisega tegelevad teadur ja varahoidja.

Esmase info talletab museaali vastuvõtja. Muuseumi juhataja võib delegeerida ülesande teadurile või varahoidjale Muhu muuseumil on suhteliselt napilt kogude säilitamiseks vajalikku kaasaegsetele nõuetele vastavat pinda. Säilitamistingimusi on viimase 15. aasta jooksul pidevalt parandatud, mille tulemusel on kolm hoidlat, kus temperatuuri ja niiskustingimusi on võimalik reguleerida. Tekstiilikogu on suures osas ruumis, kus säilitustingimusi saab reguleerida ja kontrollida. Ka väiksemad töö ja tarberiistad ja arhiivi- ja fotokogu on kontrollitavate säilitustingimustega hoidlates. Suuremad esemed on traditsioonilistes aitades ja muudes majapidamishoonetes, kus hoiutingimusi on pidevalt parandatud. Viimane suur hoidla ümberehitus toimus 2013. Selle tulemusel on suur põllumajandus- ja transpordiinventar eksponeeritud avahoidlas endises põhuküünis. Lisaks muuseumile kuuluvatele hoonetele, kasutab muuseum lepingu alusel eravalduses olevat hoonet (endine Välja talu sepikoda), mis korrastati 8-aastat tagasi muuseumi vahenditega ja mille eest muuseum renti ei maksa . Muuseumil on veel ruume (nn Täkulaut Tooma talus), mida saab hoidlaks kohaldada.

Muuseumil endal ei ole piisavalt tööjõudu, et hooldada kõiki museaale. Hoonete renoveerimine on pidev töö ja selle peab muuseum sisse ostma vastavat litsentsi omavatelt firmadelt. Eriti kulukas on rookatuste hooldamine, mida tuleb teha iga 5 -10 aasta järel. Muuseumihoonete rookatused on praegu valdavalt umbes 15 aasta vanused. Resurssi nõuavad ka tuuleveskite remondid.

Väiksemate esemete renoveerimisel on kasutatud samuti meistreid väljaspool muuseumi. Muuseumi oma jõududega tehakse värskendus-, puhastus- ja koitõrje töid.

Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine

Järgmise 5 -aasta inventuurid tuleb läbi viia MuIS-i keskkonnas ja hinnata esemete säilivust võrreldes tulmeandmetega. .

Järgmiste inventuuride ajal on vaja kindlaks teha arhiivikogus asuvad materjalid, mida on arvele võetud mitu identset eksemplari. Nende puhul tuleb kaaluda dublettide väljaarvamist või Teadusliku Abimaterjali kogusse üle viimist. Küsitav on arhiivikogu raamatute digiteerimise mõttekus.

Museaalide väljaarvamine

Museaalid arvatakse kogust välja juhul kui

museaal on füüsiliselt hävinud,
kui arvel on mitu identset eksemplari
museaal on arvele võetud eksikombel

selleks moodustatud komisjoni soovitusi arvesse võttes.

Väljaarvamiskomisjoni koosseisus peab olema vähemalt kolm liiget. Väljaarvamiseks võib teha ettepaneku teadur, varahoidja või ekspert mõnest teisest muuseumist. Väljaarvamisaktile tuleb lisada kogu info, mis museaali kohta muuseumi dokumentides on olemas, väljaarvamiskomisjoni hinnang, mõnest teisest suuremast muuseumist pärit eksperdi hinnang ja foto museaalist väljaarvamise protsessi algatamise hetkel.

Juhul kui museaal on säilinud, siis tuleb põhikogust välja arvatud museaalid võtta arvele , kas Teadusliku Abimaterjali kogus või pakkuda seda teistele MuIS-iga liitunud muuseumidele: Saaremaa Muuseumile, Kirjandusmuuseumile, Rahvusarhiivile või Rahvusraamatukogule.

Juhul kui museaali terviklikkus on hävinud ja mitte taastatav, siis võib selle kogust välja arvamise järel hävitada . Võimaluse ja vajaduse korral säilitada sellest materjali näidis. Kõik sammud tuleb dokumenteerida. Kogust välja arvamise kinnitavad muuseumi juhataja ja muuseumi omaniku (valla)esindaja – muuseumi nõukoja liige.

Kogumispõhimõtted koostasid Eda Maripuu, Muhu Muuseumi teadur ja Meelis Mereäär, Muhu Muuseumi juhataja, jaanuaris 2020. aastal.

Lisa 1. Muhu Muuseumi kogumis- ja uurimistööde kava 2020 – 2027.

Aasta	Peateema (d) ja selle väljundid	Kõrvalteema (d) ja selle väljundid	Alalised teemad ja nende väljundid.
2020	Muhu diasporaa – teaduspäev, näitus, trükis või publikatsioonid, J. Smuuli sünnipäev „Reisisell Juhan“. Muhu vald 30 – konverents, näitus, pedagoogiline programm, kunstiraamat (muuseumi kaastööna). Identiteediteema on Muhu murrak – kultuuriüritustel, pedagoogilistes programmides, muuseum aitab kaasa Muhu aabitsa valmimisele ja kasutuselevõtule, Murdepäev, rahvapilliüritused, suvised kontserdid Tooma talu õuel (Muhu murraku kasutamine ja Muhu laulutraditsiooni hoidmine).	Muhu surnuaiad – infotahvel või muu avalikkusele kättesaadav ülevaade, Mälestused J. Smuulist – info kogumine, Muhu Schmidtid – artiklite taasavaldamine ja näitus Muhu pastoraadis, Muhu saare võimu-, majandus- ja kultuurikeskused 20.ja 21.sajandil – täiendav info kogumine, Muinsuskaitseliste teemade tutvustamine – Roogkatuse teabepäev, infomaterjalide jagamine.	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus
2021	Mälestused väinaületamisest – teaduspäev, trükis või publikatsioonid. Identiteediteema on Muhu-mustrilised visuaalid – muuseum toetab Muhu ajaloo ja pärimuskultuuri uurimist, juhendab tudengeid ja praktikante, toimuvad muuseumitunnid, õuesõpe, aiandus- ja käsitööpraktika, muhumustriliste meenete müük, mitmesugused muhumusrtrilised töölehed muuseumis, murdekeelsed üritused, mängunurga arendamine jms. jms	Muhu surnuaiad – täiendava info kogumine, Mälestused J. Smuulist – info kogumine , Suvemuhulased ja turism 20. ja 21.sajandil –info ja materjalide kogumine ja näitus; Muhu muuseumi ajalugu – info kogumine; Ühiste uurimisteemade ja/või näituse teemade leidmine Hiiumaa muuseumiga ja Saaremaa muuseumiga – infovahetus, näitused, ühisseminar.	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus
2022	Juhan Smuul 100 – konverents, trükise „Mälestused J. Smuulist „ esitlus, J.Smuuli teemaline otsimismäng muuseumis, püsinäitusele lisandub mingi osa J. Smuulist. Muhu kirjandus – teaduspäev või ilukirjandusõhtu / luuleõhtu, luuletuste kirjutamise aktsioon vms. Identiteediteema on Muhu laulutraditsioon – kontsertide sari – Muhu rahvalaulude tutvustamine, Muhu heliplaatide ja trükiste (regilaulud, uuemad rahvalaulud, luuletused vms.) esitlused ja müük.	Muhu surnuaiad; Mälestused J. Smuulist – mõlemast trükised ja /või publikatsioonid ja teaduspäevad või esitlused, Muhu muuseumi ajalugu – materjali kogumine järgmise aasta trükiseks ja teaduspäevaks, Rahvalaulud – kogude täienemine, info talletamine, kultuuriüritused. Muhu nõukogudeaegsed ja muud mälestusmärgid	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus.
2023	Muhu Muuseum 50 – trükis(raamat või brožüür või veebiväljaanne E-kirjad Sõgedate külast) ja selle esitlus, teaduspäev, ajutine näitus või püsinaituse täiendus, juubeliaasta kontsertide sari. Identiteediteema on Muhu Muuseum kui Muhu identiteedi hoidja ja tugevdaja.	Kogumiskampaania teemal Muhu Muuseum 50, mälumäng muuseumi ajaloo ja Muhu teemal. Koostööprojekt Eesti Mäluinstituudiga Muhu rahvastik Raamat „Hellama ja Võlla asundus“ Kõinastu laiu raamatu koostamisel kaasaaitamine. Vabadussõjast osavõtnud muhulased ja nende talud.	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus Anu Kaburi mälestusnäitus Muhu rahvariides nukud
2024	Nõukogude sõjaväebaasid ja piirivalve Muhus – teadusartiklid, teaduspäev „Militaarmälestused“, Identiteediteema on Muhu käsitöötraditsioonid – Suur käsitöösündmus, (loengud-õpitoad, laat vms.), käsitöö õppepäevad muuseumis, käsitööpäevad koolis-lasteaias, näitus vms.	Poolelijäänud uurimistööde jätkamine. Muhu rahvastik Kogumiskava täiendamine/pikendamine, uute kogumis- ja uurimisteemade valimine.	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus
2025	Aasta põhiteema on Muhu murrak, mis on ühtlasi ka identiteediteema – Muhu-murdeliste õppematerjalide (aabits jms.) aktiivsem kasutamine muuseumis, muhumurdeliste muuseumi-pedagoogiliste töölehtede ja mängude valmistamine, Muhu murde päev (teaduspäev koos kontsertosaga).	Kõrvalteemad vastavalt täiendatud/pikendatud kogumiskavale või poolelijäänud uurimistööde jätkamine. Täidetakse sisuga alates 2024 ja jooksvalt	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus
2026	2026 – 2027 aastatel on samad uurimis- ja identiteediteemad. Aasta põhiteema on Muhu maalinn 800, identiteediteema on Muhu looduslikud pühapaigad ja muinasusund. Uuritakse ja tehakse ettevalmistusi järgmise aasta teaduspäevadeks, näitusteks, trükisteks.Muhu muinasaja, looduslike pühapaikade ja Muhu linnuse teema aktiivsem käsitlemine muuseumipedagoogikas.	Täidetakse sisuga 2024 ja jooksvalt	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus
2027	Aasta põhiteema on Muhu maalinn 800, identiteediteema – Muhu looduslikud pühapaigad ja muinasusund. Muhu linnuse esmamainimise 800. aastapäeva tähistavate sündmuste korraldamine: teaduspäev, näitus, ekskursioonid ja muud kontserdid jms.	Täidetakse sisuga 2024 ja jooksvalt	Muhu tekstiilid ja käsitöö; merendus; Juhan Smuul – kogude täienemine, info talletamine, näitus

Kogumis- ja uurimistööde kava koostasid Muhu Muuseumi teadur Eda Maripuu ja juhataja Meelis Mereäär 2020. aasta veebruaris.

Täiendatud oktoobris 2022.